Umbes nädal tagasi (eelmisel neljapäeval) nägi ilmavalgust Firefox 4 beta 2. Eile avaldas Paul Rouget webcasti koos mõne demoga.
Näppides neid demosid Chromiumi ja uusima FF4 betaga saab teha ainult ühe järelduse:
Kui Firefox 4, Chrome 6 ja Safari 5 lõppversioonid välja tulevad, on Flash ajaloo prügikastis.
Flash imeb vilinal
Flash on viimasel ajal olnud tõsine peavalu. Arendus on sisuliselt seiskunud (64bit versiooni pole ikka veel) ja üleüldise brauserite töökindluse tõusu taustal on Flash osutunud üheks suurimaks ebastabiilsuse allikaks.
Probleem on lausa nii terav, et kõik suuremad brauserid on realiseerimas nn “out-of-process” pluginaid, mis tähendab maakeeli, et Flash, Java jt sarnased ebastabiilsuse allikad käivitatakse eraldi liivakastis ja kui see pange paneb, siis terve brauser ei keri end kokku.
Lõpuks ometi hakkab Flash surema. Et mõista, miks see on nii pagana oluline, miks Adobe Flashi arendamisse eriti raha ei panusta ja “mis mul ometi on toredate hüppavate ja kargavate flashi animatsioonide vastu”, tuleb vaadata ajalukku.
Adobe leiutab pluginad
Alguses tahtis Adobe kangesti PDF faile veebi riputada nii, et need kohe lahti kargaks ilma et kasutaja peaks vahepeal veel midagi tegema. Selleks häkkisid nad ära tol ajal levinuima brauseri, Netscape Navitgaatori, ja toppisid Acrobat Readeri sinna “pluginana” sisse. Netscape taatidele hakkas pluginate idee meeldima ja nii sai Navigator 2.0-st alates pluginate tugi “ametlikuks” netscape osaks (huvilised loevad vikipeediast NPAPI kohta). Isegi Microsoft toetas kuni IE versioonini 5.5 Netscape plugina standardit.
Varsti nägi ilmavalgust Flash
Vektorgraafika oli küll juba leiutatud kuid veebis seda kasutada ei saanud. Olid küll olemas animeeritud GIF failid, aga need on suhteliselt suured ja aeglased ning midagi “fancy-t” nendega teha ei õnnestunud. Audioga oli seis veel nutusem. Aasta siis oli 1995 kui kellegi Jonathan Gay (I’m not kidding) firma ja tol ajal veel vähetuntud Macromedia avaldasid korraga Netscape 2.0 pluginad. Loomulikult uhkete nimedega nagu FutureSplash ja Shockwave. Hiljem ostis Macromedia FutureSplashi ära ja keeras need kaks 1996 aastal kokku Flashi nime alla. Õnneks ei pannud maailm Flashi kohe tähele ja seega ei saanud too nendel hallidel aegadel veel eriti palju kurja teha.
Ikaldused ei lasknud end aga kaua oodata.
Saabub Java õudus
Issanda aastal 1996 sai Sun valmis Java versiooni 1.0 (alguses oli Java tugi brauseris sees, pärastpoole, ehk Java 1.2-s tehti pluginaks). Viimane oleks arvutustehnika ajaloos ju vägagi tore sündmus kui sellega ei oleks kaasnenud neid äraneetud Java pluginaid või applete nagu neid peenelt nimetatakse. Progejad sattusid igasugu graafilise kasutajaliidesega Java vidinatest ahvivaimustusse ja varsti oli pool veebi neid täis. Totruse tipp olid lausa Java appletina realiseeritud navigatsioonimenüüd ja ma ei tee nalja. Veebis surfamine 90-ndate lõpul (Netscape kandis siis juba versiooninumbrit 4) oli nagu jalutamine miiniväljal: Niipea kui Sa sattusid mõnele veebilehele, mille autor oli juhuslikult Java vaimustusest vaene, hangus su brauser ja halvimal juhul arvuti mitmeks minutiks kuni Java virtuaalmasinat mällu krõbistati. Hea oli kui selle peale lõpuks selgus saabus: paljudel juhtudel oli mõneminutise ootamise tulemuseks vana hea CRASH! Flash tundus selle kõrval lausa “inglike”, kuna see tavaliselt ei jooksutanud brauserit kokku. Rõhk muidugi sõnal tavaliselt.
Turundajate Flashivaimustus
Ãœheksakümnendate lõppu ja kahetuhandendate algust võibki pidada Flashivaimustuse aastateks. Igasugu turunduspeded (nimetame asju õigete nimedega, eksole) avastavad, et saab teha hüppavaid, kargavaid ja mölisevaid veebilehti ning animaatorid asuvad neid usinalt vorpima. Flashis tehti “vingeid sissejuhatusi” (mäletate veel veebilehti, kus all nurgas ilutses nupuke: “skip intro”), navigatsioonimenüüsid või lausa terveid saite. Flashi pooldajad muidugi kisasid, et Flash ongi ainuke “õige” tehnoloogia ja varsti on kõik veebilehed flashis kirjutatud. Aga võta näpust, läks teisiti ….
Flashipohmakas
Juba aastal 1998 hoiatavad üksikud hääled maailma, et Flash ei ole standard, on vaid ühe firma kontrolli all ja arendus käib kuidas kunagi. Lisaks tõuseb kahetuhandendate alguses järsult otsingumootorite, eriti Google, tähtsus ja roll internetikeskkonna kujundajatena. Google aga, võta näpust, ei suuda ja ei kavatsegi kunagi hakata puhtalt flashis tehtud saite indekseerima. Turunduspeded avastavad järjest, et nende “uhked” flashipõhised saidid jäävad otsingutulemustes üha tahapoole, kuivõrd konkurentide palju “lamedamad”, puhta HTML sisuga lehed, on kõrgetel kohtadel. Inimestel tundub olevat uhkest hüppavast ja kargavast värgist täiesti savi! Mobiilsed seadmed teevad vahepeal küll jänesehaagi WAPi maailma kuid kahetuhandendate lõpupoole on nendeski “päris” veebibrauserid sees ja Flashi seal miskipärast ei ole. Ãœllatus, üllatus!
Flash taandub niššivaldkondadesse
Flashi kasutus veebis langeb 2000-ndate keskel ja eriti teisel poolel drastiliselt. Flashis tehtud navigatsioonimenüüd kaovad, flashipõhised saidid muudavad oma näo vähem kirevaks ja kolivad “tagasi” HTMLi. Flash jääb veebi alles vaid kahes valdkonnas: videod ja mängud. Sellega seoses vähenesid loomulikult ka Macromedia müüginumbrid, mis päädis aastal 2005 Macromedia müügiga Adobele. On arusaadav, et sellises olukorras ei ole Adobel mingit mõtet matta raha Flashi tehnoloogia edasi arendamisse.
HTML5 kõigutab Flashi viimast pelgupaika
Just seda video ja mängude “sadamat” ongi nüüd HTML5 lõhkumas. Tõsi, Microsoft on seda oma Silverlight-iga üritanud juba ennegi teha, aga Silverlight ei ole oma põhiolemuselt parem kui Flash (suletud, ühe firma tehnoloogia) ja seega on see katse juba eos nurjumisele määratud. HTML5 video ja canvas tagid ning uute brauserite kiire JavaScript saavad aga kindlasti Flashi kirstunaelteks. Jääb vaid loota, et Microsoft seekord oma brauseriga jalgu järele vedama ei jää, aga arvestades konkurentide tugevat panust HTML5 realiseerimisele ei ole neil ilmselt valikut kui nad tahavad tulevikus veel tegijad olla.
väga hea kokkuvõte, tänud liinuksipoiss
Hästi kirjutatud, täitsa nagu minu mõtted. Ei jõua ära oodata millal sellest pagana flashist lahti saaks.
Muide, Silverlightiga pole asi nii lihtne, sellele on ka Linuximaailmas vaste, Moonlight nimeks ( http://www.mono-project.com/Moonlight ). Isegi installisin korra kui mul paluti mingit demo vaadata, paraku piirnes asi vaid mingite munade liigutamisega nii et väga toimiv Silverlighti vaste see Moonlight pole. Küll aga on Silverlightil üllatavalt poolehoidjaid, seda just M$ progejate leeris kuna neile harjumuspärases arenduskeskkonnas saavad nad sellega suht kergesti hakkama.
HTML5 juures on kõige suurem küsimärk see, et standardid implementeerib n+1 brauseritootjat = mis ühes brauseris töötab, ei tööta teistes. Sellise platvormi peale ei kirjuta ühtegi tõsist asja.
Järgmine asi on JavaScript ise. See on niivõrd lõtv keel, et temas kirjutatud asjade majandamine on ülemõistuse keeruline. Eriti kui need asjad on algusest peale kirjutatud keskmise programmeerija poolt. See on muidugi kõikide keelte probleem, aga JS lõtvus on eriline.
Kena artikkel tõesti, linuxipede 😉 (nimetame asju õigete nimedega)
“HTML5 juures on kõige suurem küsimärk see, et standardid implementeerib n+1 brauseritootjat = mis ühes brauseris töötab, ……”
mis jutt see on ???
standardi teeb W3C konsortsium
http://www.w3.org/Help/#activity
http://www.w3.org/TR/2010/WD-html-alt-techniques-20100624/
Pole küll eriti originaalne, arvestades eelkõnelejaid, aga ei saa tänamata jätta. Tõesti hästi kirjutatud lugu. Noorus tuli kohe meelde…
Lisaksin et senised pluginate autorid ka püüavad siiski relevantsust säilitada.
Sun (nüüd Oracle) püüab java applette brauserisse tagasi tuua oma JavaFX-i nimelise tehnoloogia kaudu, kuid see pole siiani eriti edukaks osutunud.
Adobe teen ponnistusi Flashi optimeerimiseks, versioon 10.1 olla selles osas isegi teatud edusamme teinud. Uuemas Androidis (2.2) kah flash-i tugi olemas, teistele mobiiliplatvormidele lubatakse lähiajal ka tugi lisada. Symbiani telefonidest võib veel leida Flash Lite nimelise asjanduse, mis idee poolest siis flashi “kergem” variant.
Hetkel muidugi tundub et HTML5 on kõige rohkem poolehoidu võitnud ja kuna selle taga seisavad Mozilla, Google ja Apple, siis võib loota peatset pluginate lõppu 🙂
Tänan kommentaaride eest.
Juhin korraks kodanik “A” tähelepanu tõsiasjale, et
kogu veeb on üles ehitatud standarditele, mida realiseerib n+1 brauseritootjat. Aga noh, ega keegi polegi öelnud, et internet oleks “tõsine asi” 😉