Neljapäevases Postimehes selgitab tervisespordi teadlane Kristjan Port (ajakirjanik Siiri Erala suu läbi), et tervisest kauba tegemine võib viia suhkruhaiguse ja anoreksiani (anoreksia ei ole naljaasi, täpsemalt võib lugeda Tartu Ülikooli kliinikumi üllitatud juhendist õpetajatele).
Reklaamitööstus kui moodne posija
Tervisekäitumine kampaania korras on õigupoolest juba ammu naeruväärseks muutumas. Omega-3 rasvhapped, dr. Hellus, misiganes väidetavalt seedimist soodustavad bakterid, Actimel jne. Toiduainetetööstus ratsutab inimeste tervislikult ebakindlusel nagu tubli surfar laineharjal. Olmekeemikud üritavad teiselt poolt külvata paanilist hirmu kõikvõimalike bakterite ees: jumala eest, steriliseerige oma kodu nii ära, et seal pole enam ühtegi elusorganismi. Ma ootan huviga, millal kilekotitootjad järele jõuavad ja isiklikke isolaatoreid müüma hakkavad: “Käi ringi kilekotis ja ükski bakter ei saa sulle ligi“. Linnugripihirmu magasid nad vaesekesed maha, aga küllap tuleb varsti mõni teine sarnane paanika. Ajakirjandus taob mudugi mõnuga seda trummi kaasa ja püüab veel natukenegi mõistlikult mõtlevaid inimesi ka arsti juurde kupatada või oma tervise pärast muretsema panna. No ja siis veel igasugused “hooajalised” hullused: kord on piim kasulik, siis jälle kahjulik. Sellist “sensatsioonilist” suhtumist toduainetesse kirjeldab hästi Autocadi looja John Walker oma raamatus “The Hackers’ Diet“. Viidatud lõik on kirjutatud nii mõnusas mahlakas inglise keeles, et seda siinkohal maakeelsena tsiteerida oleks lausa kuritegu.
Richard Dawkins lahkab dokumentaalfilmis “Enemies of Reason” alternatiivmeditsiini fenomeni ja tõdeb, et inimestel on lihtsalt liiga palju aega oma tervise pärast muretseda ning kuna arstidel on muudki teha kui iga patsienti ninnu-nännutada, saavadki kõikvõimalikud posijad inimestele segamatult kärbseid pähe ajada. Mäletan selgelt, kuidas mu kadunud ema tõi mingi lõuna-eesti külanõia käest “erilist” tervendavat võid, mida me siis kõik käsu peale sööma pidime. Viimasel ajal kipub reklaamitööstus üha jõulisemalt külanõidade marjamaale ja mida müstilisemate nimedega “tervislikke” aineid toode sisaldab, seda parem.
Kõikvõimas placebo
Konks on siin selles, et inimese organism suudab paljude probleemidega täiesti ise toime tulla: meile on looduse poolt kaasa antud päris osav automaatne remondisüsteem, vaja on vaid natuke positiivset mõtlemist. Vanainimeste kestvat muret oma tervise pärast aitas leevendada dr. Viktor Vassiljev saates “Prillitoos”, kes andis iga nädal konkreetseid, kuid samas tegelikult täiesti kasutuid soovitusi. Kes seda saadet on kunagi näinud teab tema standardnõu juba ette: Soojad sokid jalga, vaarikatee jms. Naljamees Henrik Normann pilas seda ühes ETV vana-aasta shows vägagi tabavalt. Vassiljev ise on öelnud vanurite haiguste kohta nii: “Terveks sellest ei ravi, aga enesetunnet parandada võib. Inimest saab ära kuulata ja tal hakkab kergem.” Murelik inimene otsib mingit “lahendust” ja kui keegi talle usutavalt selgitab, et iga päev kolm minutit pea peal seismine aitab külmetuse vastu, siis ta hakkabki seda tegema ja kui tervis lõpuks paraneb (mis oleks juhtunud niikuinii), on ta kaljukindlalt veendunud, et “ravi” aitas.
Terve mõistus au sisse
Eelmisel aastal suri inglismaal üks härrasmees, kes võttis vee puhastavat mõju natuke liiga tõsiselt ja jõi 10L vett päevas. Sellega lahustas ta oma kehas elektrolüüdid nii ära, et asi lõppes ajurabandusega. Ãœleliigsel nälgimisel, samuti igasuguste “tervislike” asjadega ülepingutamisel on tihti kurvad tagajärjed. Mõelge palun korraks peaga: kui Actimel tõesti on nii efektiivne kui reklaam väidab, siis oleks see juba ammu pool-kohustuslikuna kõigi inimeste toidulaual, nii nagu on kohustuslik vaktsineerimine lastehalvatuse jmt ebameeldivate haiguste vastu. Actimel paraku, on peaaegu samasugune hülgemöla nagu kõikvõimalikud kütuse säästmist lubavad tabletid. Parafraseerides kulunud käibefraasi:
Terve mõistus terves kehas!
Tags: eestikeelne, psychology
“dr. Viktor Vassiljev saates “Prillitoosâ€, kes andis iga nädal konkreetseid, kuid samas tegelikult täiesti kasutuid soovitusi.”
need soovitused olid just nimelt tervemõistuslikud, igati kasulikud. kui sa sellest aru ei saa, siis on kummaline kogu su ülejäänud mõtteavalduse sisu – st räägid endale vastu.
Ei väidagi, et soovitused oleks olnud kahjulikud. Lihtsalt, et vaarikateest on näiteks reuma ravimiseks täpselt sama palju kasu, kui kuivatuspaberist.